Uurimus...

Uurimus multšide, väetiste, geosünteetide, kattekangaste, nende omaduste ja kasutamise kohta.

Multšid

Multš on taimede kasvupinnasele või –substraadile peale laotatud kattematerjali kiht ( 2-7cm), mille ülesanne on : dekoratiivsus,. niiskuse säilitamine mullas, lagunedes toimida kui pinnaseparandaja, vähendada umbrohtumist , kindlustada juurestiku külmakaitse talvel ja vähendada niitmisvajadust. Multše klassifitseeritakse materjali järgi: orgaanilised, mineraalsed, sünteetilised ja kombineeritud.

1.Orgaanilised multšid:

peenestatud männikoor - enim kasutatav ja oma keemilistelt omadustelt sobivaim, täidab nii ökoloogilised kui ka dekoratiivsed eemärgid, võib olla lisatud orgaanilisi väetisi. Hoiab mullaniiskust, vähendab umbrohtumist, kaitseb tallatavaid pindasid ja  on elastne. Komposteeritud koort kasutatakse puude ja põõsaste all. Erineva fraktsiooniga, umbrohu arengu häirimiseks vaja suvel 1-2 korda rehaga liigutada.  Oma aias olen kasutanud peene fraktsiooniga männikoort roosi- ja kadakate peenra rajamisel. Tulemusega olen rahul, sest peenrad on dekoratiivsed kuigi töömahukad. Töömahtu keegi ei näe aga peenraid näevad paljud.

www.balticmuch.ee

http://www.kekkila.ee/products

puiduhake, sh toonitud hake - võimalusterohke aiakujunduse seisukohalt, võimaldab luua huvitavaid pindasid ja mustreid. Võimalus käidelda hooldustööde käigus kasutuskohtadel, seega jääb ära utiliseerimine. Okstest toodetud multš mõjub looduslähedaselt. Kasutatakse dekoratiiveesmärkidel, teeradade katmiseks parkmetsades ja mänguväljakutel. Lisada lämmastikku. Ise olen puiduhaket  kasutanud sireli heki juures.

http://puiduhake.com/pildid-ja-videod/hakkepuidu-galerii/

lehemuld ja lehed - kasutada külviridadel, peenardel taimede vahel. Parandab mulla struktuuri ja veega varustatust. Mulla tihedus väheneb ja taime juured saavad pinnases paremini edasi tungida. Soodustab mikroorganismide tegevust. Puhas lehekompost on happeline ja see sobib rododendronitele, kanarbikele, mustikatele. Et vabaneda sügisel lehtedest komposti puulehti kilekotis: Ise peenestasin lehed muruniidukiga peeneks ja laotasin  saadud lehepuru hekitaimedele.

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/hea-idee-komposti-puulehti-kilekotis?id=33265377

kõdusõnnik – rohket pealtväetamist vajavatele taimedele, kasutada aktiivsel kasvuperioodil enamasti kevadel. Toimib lämmastikurikka pealtväetisena. Parandab mulla struktuuri, veevarustust ja õhustatavust. Rikastab mikroorganismidega. Kõdusõnnikut olen ostnud big-bag kottides hobusekasvatajalt ja toonud tuttava taluniku käest. Kõdusõnniku ostmine on end ära tasunud.

kompostide sõelumisjäägid, kompost – kasutada tarbetaimedele ja istutusaladele. Lisab mulda toitaineid, parandab struktuuri ja veevarustust. Komposti toodavad aiapidajad ise kohapeal

turvas ja turbagraanulid-sobivad hapulembeste taimede istutusaladele, granuleerimata turba kasutamisel on probleemiks, et ta on kerge ja tuul kannab selle laiali. Soovitav segada mullaga. Parandab mulla liiv- ja savimulla õhu- ja veerežiimi. Mineraliseerub ja vajub kokku. Vajadusel lisada lubiväetist ja kompleksväetist Kasvuturvas on saadaval nii lahtiselt kui ka pakendatult. Väga levinud on plokkturvas peenarde ääriste tegemisel. Freesturvas omab taimede juurestiku arenguks vajalikku poorsust.

põhk-sobib suurelehelistele taimedele, mis vajavad vähe lämmastikku. Enne kasutamist tükeldada või komposteerida. Parandab mulla õhustatust ja suurendab huumusesisaldust. Kevadel soovitav eemale tõmmata, et maa soojeneks kiiremini. Kõduneb kiiresti. Võib meelitada hiiri. Välimuselt ei ole eriti ilus.

ökopellet –kasutatakse pinna kaitseks, umbrohu ja sambla tõrjeks. Haljastuses erinevate taimede, puude  ja põõsaste ümbruse kaitseks, hoiab eemale teod ja nälkjad on lõhnatu. Sobib lillepottide ja amplite pindade kaitseks. (Toominga Talu toode. http://lilliagro.ee/ )

Phttp://lilliagro.ee/?c=kasutamine1&l=et

niidetud hein, muruniide-sobib hästi köögiviljade vahele, ilupeenral pole ta ilus

pilliroog- on dekoratiivne ja loodussõbralik. Sobib väga hästi ka maasikataimedele, sest kaitseb marju vihma korral poriseks saamast, tõstab mulla huumustaset

paber-kasutatakse peenestatud ajalehti või lainepappi, laguneb vee ja päikese mõjul ühe suve jooksul. Takistab umbrohtude arendust, tigude ja nälkjate tegevust, hoiab niiskust

kakaovello - kakaotootmise ülejääk, laguneb kiiresti, peletab kahjurid on šokolaadiaroomiga, hea struktuuriga 50l saab katta 1,5 m²

Orgaanilistest multšidest  nimetaks veel kookosmatid, seenekasvatuse jääksubstraat, kakaoubade koored . Orgaanilised multšid lagunevad,  peenravaiba kasutamine ei ole soovitatav.

2.Mineraalsed multšid:

graniitkillustik, kergkruus e keramsiit, dekoratiivkivid, klaasgraanulid, kruus, liiv, merekarbid, tellisepuru ja  dekoratiivkivid

On mitte lagunevad. Sobivad suuremate pindade kujundamiseks, kasutades erineva fraktsiooni ja värvusega multše on võimalik kujundada erinevaid mustreid ja ornamente. Mineraalsete multšide alla tuleb laotada peenravaip vältimaks pinnasekihtide segunemist. Kasutada jalgradadel, puude põõsaste rohttaimede all. Kiviktaimlas, kõrreliste istutusalal, barokkstiilis aedades. Mineraalsed multšid vähendavad umbrohtumist on drenaažiks.

http://koduaed.balticagro.ee/et/7-dekoratiivkivid

3.Kombineeritud multšid - geotekstiilid või matid koos mineraalsete materjalidega, geotekstiilid või matid koos orgaaniliste materjalidega

Kindla iseloomuga objektid vajavad kindlate omadustega multše.

Klassifitseerimine kasutusotstarbe järgi:

dekoratiivmultšid – läbimõõt 0-40mm, kasutatakse suvikute, püsikute ja puittaimede istutusaladel. Nõudlikel objektidel dekoratiivkatendiks, alternatiivkatendiks mänguväljakutel platsidel jm.

istutusala- ja pargimultšid-läbimõõt 0-250mm, kasutatakse õuealadel, parkides, puittaimede istutusaladel, alternatiivkatendiks mänguväljakutel jm

maastiku –ja rajatistemultšid - läbimõõt 0-400mm, kasutatakse müraekraanidel, teenõlvadel, üle 5000 ruutmeetri pindalaga platsidel, jalutusteedel, terviseradadel jm

tarbeaiamultšid ja eriotstarbelised multšid - turvakatted, mängualad, parkmetsad, rajad jm

Multšitavalt pinnalt eemalda umbrohud ja vali laotamiseks aeg, mil pinnas on piisavalt niiske. Multšitud pinnad vajavad hoolikat väetamist. Väetis multšimassis parandab eelkõige seemnetekkeliste umbrohtude toitumist, seega tuleb väetis kobestada multši all olevasse kasvupinnasesse.

+ multšitud istutusalad on nägusad, pind näeb välja korrektne viimistletud ja puhas

+ orgaanilised multšid tõstavad lagunedes kasvupinnase bioloogilist aktiivsus

+ mullaorganismid ja vihmaussid lagundavad multši altpoolt ja nii tekib juurde huumust

+ multšide kasutamine mänguväljakute ning teeradade pinnakattena kaitseb pindasid ning neil käimine on mugav ja ohutu

+ multšitud pinda pole vaja niita ja tema kastmisvajadus on väiksem

-multši lagundamisel neelavad mikroorganismid lämmastikku. Lämmastikupuudus põhjustab taimedel puudusnähtusid

-multš on mehhaaniliseks takistuseks väetiste sattumisel juurtepiirkonda.

-multšiga kaetud maa sulab kevadel hiljem, püsides kaua jahedana mistõttu taimede vegetatsiooniperiood algab  hiljem

-paksem multšikiht võib põhjustada okaspuude päiksepõletust. Multši all on maapind külmunud ning taimed ei saa täiendada veevarusid, maapealsete osade kaudu toimub aga aurumine. Tulemusena taim kuivab.

-orgaaniliste süsinikurikaste (männikoor, hake, põhuhekslid) multšide lagundamisel tarbivad mikroorganismid suure osa taimedele vajalikust lämmastikust

-puutüve läheduses võib multš matta juurekaela põhjustades kasvuhäireid, tüve haudumist, koorepõletikke ja tüvemädanikke

-multšide pealt on raske koristada lehe- ja okkaprahti

-multš vajab pidevat hooldamist, regulaarset õhustamist, kobestamist, tasandamist, rohimist ja vajadusel täiendamist

Multši mahapanekul tuleb läbi kaaluda nii plussid kui ka miinused seejärel langetada otsus. Kui lähtuda mahepõllunduse tõdedest siis must mullapind pole soosingus, sest sealt lendub toiteaineid ja väheneb mullaorganismide arvukus. Kui multši ei kasuta on soovitus taimed istutada nii, et mullapind oleks kaetud. Mina ise, kui väikeaiapidaja kasutan männikooremultši , kõdusõnnikut ja merekivikesi (kiviktaimlas). Peenrakanga eemaldasin kuna see takistas taimede hooldustööde tegemist , ostus tülikaks ja koledaks, sest servad hakkasid narmendama .Töö kirjutamise käigus avastasin huvitava toote nagu ökopellet (Toominga talu toode), arvan et kevadel proovin seda toodet soetada. Samas leian, et suurte pindade juures on multšidel oluline koht. Oluline on hoiduda juhuslike materjalide kasutamisest (tavaliselt on see tingitud piiratud eelarvest)

Väetised

Väetiseks nimetatakse aineid, mis parandavad taimede toitumistingimusi ja suurendavad selle kaudu taimekasvatustoodangut. Väetamise eemärk on toota sobiv pinnasemass, mida konkreetse haljastusobjekti rajamiseks vajatakse. Hea tulemuse saamiseks on vaja teada kasvupinnase toorainete pH ja toiteelementide sisaldust (eelnev laboratoorne analüüs), nii on lihtsam valida väetiste valikust sobiv toode. Väetiste valik turul on laialdane ja pidevas muutumises.  On vaja tunda väetiste erinevaid gruppe mõju kiiruse ja toimeaja kestuse järgi. Oluline on arvestada taimetoiteainete vahelisi seoseid ja mullareaktsiooni mõju taimetoitainete omastamisel.

Oluline:

• Toiteelemendi doseerimisel tuleks silmas pidada miinimumfaktori seadust- taimede kasvu ja arengut limiteerib miinimumis olev toiteelement või kasvutegur (niiskus, temperatuur vms)
• Mulda viiakse toiteelemendid, mis taimed kasvamise käigus välja viivad. Kõige rohkem kulub lämmastiku-N.
• Taim omastab toiteelemendid vaid nõrga mineraalse lahusena.
• Taimel pole vahet kas tegu on loodusliku või keemiliselt toodetud väetisega.
• Väetist ei laotata külmunud pinnasele või lumele.
• Lahused toimivad kõige kiiremini, kui nendega pritsitakse taime, seejärel lahustega kastmine.
• Kõige aeglasemalt toimivad tahked väetised.

Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks. Ühtegi toiteelementi teisega asendada ei ole võimalik talle omase funktsiooni tõttu. 

Taimetoiteelemendid :

makroelemendid- süsinik C, hapnik O, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, kaalium K, kaltsium Ca, magneesium Mg, ja väävel S.

poolmikroelemendid-Fe, Mn, (Si, Al)

mikroelemendid- B, Cu, Mo, Zn, Co (Na,Cl)

ultraelemendid- Sr, Cd, Cs, Rb

Väetamise seisukohalt on N, P, K esmajärgulised ja Ca, Mg, S teisejärgulised makroelemendid. Süsinikku saavad taimed süsihappegaasina lehtede kaudu õhust, teised toiteelemendid võtavad taimed juurte kaudu koos veega-lahustunud olekus  mullast.

Väetised jaotatakse:

koostise alusel: a) orgaanilisteks ja b) mineraalseteks

toime alusel: a) otsesed väetised on taimedele otseseks toiteelemendi allikaks ja b) kaudsed väetised, mõjutavad toitumistingimusi mullaomaduste parandamise kaudu

toime kiiruse alusel: a) kiirelt toimivad, toimivad kohe pärast kasutamist ja b) aeglaselt toimivad, avaldavad mõju teatud aja möödudes

taimetoiteelemendi sisalduse alusel: a) ühekülgsed väetised, sisaldavad vaid ühte toiteelementi, b) mitmekülgsed, sisaldavad vähemalt kahte põhitoiteelementi ja c) täisväetised, sisaldavad kolme põhitoitelementi ja/või makroelementi

kuju ja konsistentsi alusel: a) vedelad ja b) tahked-kristallilised, pulbrilised, granuleeritud, väetisepulgad, väetisetabletid.

1.Orgaanilised väetised

Orgaanilised väetised-sõnnik, virts, väetusturvas, kompost, haljasväetised, põllumajanduse tootmissaaduste jääkproduktid, adru, reovee setted, bio- ja maheväetised, taimeleotised

Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse avaldades olulist mõju mullaomadustele. OV kasutamine aitab säilitada ja parandada mulla struktuuri, paranevad füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused ning vee- ja õhurežiim.

Sõnnik-koduloomade ja lindude vedelad ja tahked väljaheited või nende segu koos allapanuga . Küntakse maa sisse sügisel, laguneb kuu või kauem, sel ajal ei istutata ega külvata mulda midagi. Värske sõnnik sisaldab umbrohuseemneid, esmase lagunemise käigus võib tekkida taimedele mürgiseid aineid, mis pärssivad taime arengut ja kasvu. Sõnnik peab olema vähemalt pool aastat enne kasutamist käärinud, mida rohkem on käärinud seda parem. Sõnnikust võib teha leotist, millega kastetakse taimi kasvuajal. Toiteainerikkamad on hobusesõnnik ja kanakaka. Ettevaatlik peab olema kanakaka graanulitega, liialdamisel võib põletada taime. Iga taime kasvatamisel on sobilik väetisekogus erinev. Loob soodsa mikrofloora ja hoiab ära puudushaiguste esinemise.

Virts-loomade väljaheite vedel osa, väärtuslik lämmastiku ja kaaliuimi sisaldav väetis. Sobib kõikide kultuuride väetiseks , mõju kõige tõhusam paikväetamisel, rohumaade väetamisel lahjendada veega 1:2.Kodulinnusõnnikut võib kasutada nii põhi- kui ka pealtväetisena. Lahjendamata virtsale on soovitatav ühe ämbri kohta lisada 200g superfosfaati, vähendab lämmastiku lendumist ja suurendab fosforisisaldust

Kasvuturbana kasutatakse rabafreesturvast. Valmistatakse kasvusubstraate . Haljastusalasid rajatakse ja pinnast rikastatakse madalsoo freesturbaga. Haljastusturba baasil valmistatakse turvasmuruvaipu so orgaaniline väetis koos taimkattega (kiire haljastuse korral) Väetusturvas peab vastama järgmistele näitajatele: lagunemisaste mitte alla 20%, tuhasus mitte üle 20%, veesisaldus mitte üle 60%, turba ja puidujäätmete mõõtmed mitte üle 60mm ja puiduosakeste sisaldus mitte üle 10%. Turba happesust kasutatakse turba iseloomustamiseks ja lubjatarbe arvutamiseks

http://www.bauhof.ee/kasvuturvas-biolan-250l.html

Kompostid. Kompostimine on tegevus mille käigus muudetakse orgaanilise aine orgaaniliseks väetiseks.. Igas majapidamises, kus tegeldakse aiandusega on otstarbekas valmistada turba-majapidamisjäätmete segakomposti. turba-sõnnikukomposti, turba-fekaalikomposti, turba vedelkomposti. Komposti neutraliseeritakse tolmpõlevkivituhaga  nii, et pH on 6-7vahel, veesisaldus ei tohi olla üle 70 %, tuhasus kuni 30% ja laagerdumise aeg vähemalt 6 kuud. Võib kasutada nii kevadel, suvel kui ka sügisel. Komposti võib panna taimede vahele, segada mulla sisse või teha sellest leotisi. Soovitatav on kaevata mulla sisse, nii saavad taime juured toiteaineid kiiremini kätte. Viljapuude ja marjapõõsaste istutamisel võib hästi lagunenud komposti panna istutusaugu põhja.

Põhk- viiakse mulda lagunemata, lagunemisprotsessid toimuvad mullas. Kui põhk viia mulda sügisel siis mullalämmastiku kasutamine mullas ei ole kahjulik. Põhu lagundamise kiirendamiseks tuleb mulda viia lämmastikku. Kõige parem on põhule lisada karbamiidi või  mõnda ammooniumühendit. Mida raskem on  mulla lõimis, seda aeglasemalt laguneb põhk (agrotehniline võte: põhk+ valge mesikas)

Sapropeel e järvemuda on järve põhja ladestunud loom- ja taimorganismide jäänustest bakterite kaasabil anaeroobsetes tingimustes moodustunud kolloidne aine, mis sisaldab kõiki biogeenseid elemente ning mitmesuguseid orgaanilisi aineid. Efektiivsus 2-3 korda sõnniku omast väiksem. Väärtuslik orgaaniline väetis saab sapropeelist siis, kui seda segada võrdsetes osades rabaturbaga ja lasta paar kuud seista.

Mereadru- pikaldase lagunemisega, kasuta pigem komposteeritult. Selles on toitaineid vähem kui hobuse ja kanakakas. Adru korjatakse rannast, ent kauplustes on müügil ka vetikaekstrakte.

http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=118

Taimeleotised ja vetikaekstraktid-kasutada taime kasvu ajal. Näiteks kõrvenõgeseleotis on hea lämmastikuväetis. Tee lahus, lase seista, lahjenda tõmmist enne kasutamist ja kasta sellega taimi (kord nädalas on piisav). Lahusega kastes jõuavad toitained kohe mulda juurteni.

Haljasväetis- on põllukultuuride haljasmass  (liblikõielised ja kõrrelised heintaimed), mis mullaviljakuse tõstmiseks kas kasvukohal või teiselt põllult tooduna mulda küntakse. Lämmastikku seotakse liblikõieliste haljasväetiskultuuride mügarbakterite kaasabil atmosfäärist, mineraalsed taimetoiteelemendid aga omastatakse sügavjuureliste  haljasväetiskultuuride tugeva juurekava poolt isegi mulla alumistest horisontidest kuhu mitmed kultuurid (teraviljad, kartul) oma nõrga juurekavaga ei tungi ja transporditakse sealt künnikihti. Haljaväetistaimed suurendavad ka mulla huumusesisaldust. Liblikõielise haljasväetiskultuurid-valge mesikas, hulgalehine lupiin, kollane lupiin, punane ristik, lutsern, mesikas. Mitteliblikõielised- talirukis, kaer, raps, söödakapsas

Bioväetised-on preparaadid mis sisaldavad kasvustimulaatoreid ja looduslikke baktereid ning seovad õhulämmastikku. Enamasti on tegu mügarbakteritega, mis toimivad eriti tõhusalt liblikõieliste taimede puhul. Neid pritsitakse mulda. Kasutatakse ka bioväetistega töödeldud seemneid.

Maheväetised - mineraalväetiste grupp, mida toodetakse looduslikest ainetest. Kasutatakse kevadel, suvel ja sügisel vastavalt lämmastikusisaldusele. Kevadel ja suvel sobivad suurema lämmastikusisaldusega väetised, sügisel kasutatavates polegi lämmastikku või on seda väga vähe.

Kondijahu ja toorkaseiin  on aeglaselt mõjuvad orgaanilised fosforväetised. Saab kasutada vees lahustunult või kuivalt korraga  kuni 50g ruutmeetrile.

Orgaaniliste väetiste plussiks on olemasolevate jääkide kasutamine ja miinuseks vähene ja kõikuv toiteelementide sisaldus ning suurte territooriumite saaste.

2.Mineraalväetised

Mineraalväetisteks nimetatakse mineraalses vormis olevaid ühendeid, mis sisaldavad ühte või mitut taimetoiteelementi, mida kasutatakse taime saagi suurendamiseks või kvaliteedi parandamiseks ja mille mõju avaldub taimede toitumise kaudu.

Mineraalväetised jaotatakse:

1. lihtväetised -sisaldavad vaid üht taime põhitoiteelementi või makroelementi. Vastavalt elemendi sisaldusele jaotatakse lihtväetised kas makro- või mikroväetiseks, nt lämmastik-, fosfor-, kaalium-, boor-, vask-, jne

2.kompleksväetisted- sisaldavad kahte või enamat taime põhitoiteelementi või mikroelementi. Kompleksväetised jaotatakse omakorda kombineeritud väetis ja väetissegud. Kombineeritud väetise graanulisse kuulub mitu toiteelementi, nt Cropcare NK. Kui kompleksväetis sisaldab kõiki kolme põhitoiteelementi NPK  nimetatakse teda täisväetiseks.  Väetissegud saadakse erinevaid toiteelemente sisaldavate lihtväetiste kokkusegamise teel, nt Holding Invest väetisesegud. Mullale avaldava mõju alusel jaotatakse väetised:

füsioloogiliselt happelised  - ammoonium- ja kaaliumväetised, taim omastab katioone, mulda jääb happejääk

 füsioloogiliselt leeliselised –naatriumsalpeeter, taim kasutab anioone, mulda jäävad katioonid (leelistavad)

füsioloogiliselt neutraalsed- kaaliumsalpeeter, taim kasutab nii katioone kui ka anioone.

Lämmastikväetised-algallikaks on õhulämmastik. Peamine kogus lämmastikku on mullas huumuse ja orgaaniliste jäätmetena. Eesti mullad on üldiselt lämmastikuvaesed. Mõjuvad andmisaastal. LV efektiivsus sõltub kultuuri bioloogilistest iseärasustest, ilmastikust, temperatuurist, mullast agrotehnikast jne.  LVd suurendavad kultuuride saaki. Üleliigne lämmastikväetis põhjustab taimede haiguskindluse vähenemist. LV ei tohi manustada taimedele liiga hilja-võivad tekkida saagi valmimise ja säilimise häired.

Fosforväetised- fosfori vähesuse või puudumise korral mullas on taime kasv ja areng häiritud. Fosforväetise toormeks on maakoores esinevad fosfaattoormed. Looduslikud fosfaadid on fosforiidid (Maardus)  ja moondekivimid. Vees lahustuvad fosforväetised on taimede poolt hästi omastatavad. FV kasutamisel muutub taime mass saagi struktuur ja keemiline koostis. Tõstab taimede haiguskindlust.

Kaaliumväetised-toodetakse kaalitoormetest (settekivimid) peenestamise ja jahvatamise teel. On vees hästi lahustuvad. KV on kõige efektiivsemad turvasmuldadel. Tõstab taimede haiguskindlust.

Kompleksväetised sisaldavad mitut taimetoiteelementi, NPK (15-5-13 ), kui mõni toiteelement puudub märgitakse selle kohale null, n 18-22-0. KV kasutamisel suureneb tootlikkus 24% ja kasutamisega seose olevad kulud vähenevad 25%. Toodetakse ka vedelaid KV-i. Tähtsamad kompleksväetised: kaaliumnitraat, ammofoss, diammofoss, kaaliummetafosfaat, ammooniummetafosfaat. Kompleksväetiste  sortiment on suur ja nõudlust arvestavalt muutuv.

http://www.scandagra.ee/et/vaetised

Väävelväetised-Eestis väävelväetiste järele vajadust ei tunta. Küllaltki palju satub väävlit mulda sademetega

Magneesiumväetised-Eestis leidub rohkesti magneesiumvaeseid muldi (kergema lõimisega mullad), sellistel muldadel tuleb kasutada MV. MV efektiivsus sõltub kaltsiumi ja magneesiumi suhtest mullas.

Mikroväetised on taimedele vajalikku mikroelementi sisaldav väetis. Lähtudes sellest millist mikroelementi väetis sisaldab, jaotatakse nad tsik-, vask-, seleen jne väetisteks. Kuigi taimed vajavad mikroelemente väikestes kogustes, on nad taimede elutegevuseks  asendamatud.

Osmocote-tüüpi väetised  on väetised, mille mõju kestab 3-4 nädalast kuni 16-18 kuuni. Väetiste graanulid pakitakse vedelikku poolläbilaskvatesse kestadesse. Toiteelementide vabastamine mulla lahusesse toimub tänu osmoonile. Mõju algus ja kestus oleneb väetisekesta koostisest ja paksusest, kui ka pinnase temperatuurist ning niiskusrežiimist. Nende väetiste kasutusefektiivsus on kõrge, kuna ei toimu toiteelementide väljauhtumist. Klassifitseeritakse koostise ja kesta katva materjali järgi . Koostise järgi-NPK täisväetised ja mikroelementidega täisväetised, kesta katva materjali järgi-orgaaniliste vaikudega granuleeritud väetised ning anorgaaniliste polümeeridega granuleeritud väetised.

Praktikas kasutatakse lehtede pritsimist toitelahusega, see annab kiire efekti. Leheväetamise puhul kasutatakse lahjasid väetiselahuseid. Väetiste kasutamisel juhindu pakendil olevast infost, samuti taime vajadustest

Eestis kehtivad väetiste käitlemisel ja turustamisel omad nõuded (õigusaktid ja seadusandlused). Suurt tähelepanu pööratakse väetise kvaliteedile. Kasuta väetist märgistusega  „EÜ väetis“. Väetiseid tuleb hoida ja kasutada tingimustes, mis tagavad ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele.

Geosünteedid ja varjutuskangad

Geosünteedid jagatakse: geotekstiilid, geovõrgud, geomembraanid, geosünteetilised savivahekihid ja geokomposiidid

Erinevad geotekstiilid  on vastupidavad vett läbilaskvad kangad, mis takistavad erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. Valmistatud polüestrist, hea venimisomadusega. Valmistusmaterjali omadusi saab mõjutada kasutades erinevaid lisandeid. On kootud ja mittekootud geotekstiilid (mittekootud on üldjuhul paksemad). Kasutus: drenaaž, teede filterkihid, aluspõhja tugevdamine, kuivatussüsteemid, õueala, muruplatsid, veesilmad jm. Geovõrgud on võrgutaolised ja nende peamine ülesanne on teda ümbritseva pinnase või kivimaterjali armeerimine. Geomemebraanid on surve all pressitud ühtlased polümeeri lehed. Geosünteetilised savivahekihid sisaldavad looduslikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte või enamat kihti geosünteeti ja neid kasutatakse vedelike ja gaaside liikumise takistamiseks, nt keskkonnaobjektide ehitusel.

Enne geosünteetide paigaldamist kontrollige paigalduskoha vastavust projektis toodud tingimustele.

Geosünteetide funktsioonid-filtreerimine, separeerimine e eraldamine, pinnaste tugevdamine e armeerimine, tasapinnaline vool e dreenimine mööda oma pinda

Filterkangas-valmistatud polüpropüleenkiududest, kasutatakse nii haljastuses kui ka teede ehitusel pinnase tugevdamiseks, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett läbilaskev, keemiliselt neutraalne ja vastupidav hapete  ning aluste suhtes. Filterkanga abil on mudased rannakaldad võimalik muuta liivarandadeks. Talvel aseta kangas jääle ja kata liivaga. Kanga tiheda struktuuri tõttu muda sellest läbi ei pääse.

Filterkangas.

Peenravaip-koduaias ja haljastuses kasutatav polüpropüleenist pinnakatte materjal (rohelised jooned või ruudud 15x15) On vett ja õhku läbi laskev, tugev ja vastupidav tallamisele. Kasutatakse istandustes, püsilillepeenras, puude põõsaste all umbrohu kasvu takistamiseks, teede rajamisel pinnasekihtide eraldamiseks. Ilutaimede istutamisel võib katta killustiku või mõne muu multšiga. Vähendab hoolduskulu. Ultraviolettkiirguse suhtes vastupidav. Puuduseks on äärte hargnemine, takistab gaaside liikumist

Maasikakile- hoiab mullaniiskust, kiirendab kevadel taimede arengut, seega vili valmib varem. Hoiab peenra umbrohuvaba ja marjad on koristuse ajal puhtad. Kile on ultraviolettkiirukindel, paigaldada taimede istutamise ajal

Varjutus- ja tuulekangas. Kasutatakse päikesepõletuse vältimiseks taimede puhul, kes on tundlikud varakevadise päikese suhtes. Varjutuskangad on saadaval erineva varjutustihedusega. Oluline on mitte mässida taim kanga sisse, vaid katta ühtlaselt. Varjutuskanga eesmärk on lasta läbi küllaldaselt õhku ja hoida põõsa ümbruse temperatuur madalana. Kasutatakse okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse kaitseks. Varjutamisel väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini. Varjutuskangas on UV-kindel. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevaid tormituuli. Saadaval on nii kangas, kott kui võrk. Looduslikest materjalides on kasutatud džuuti.

Katteloor-kaitseb taimi öökülmade eest luues ideaalsed tingimuste taimede kasvuks. Loori all on ühtlane temperatuur, sobiv õhutsirkulatsioon, piisavalt valgust ja niiskust. On hea veeläbilaske võimega. Tänu tugevatele ja ühtlaselt jaotatud kiududele on loori kasutusaeg pikk.

Juuretõkkekangas-tõkestab puujuurte tungimist puu alla istutatud taimepuhmastesse, või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse-killustikku, liiva sisse, kivide vahele. Abivahend turbaaedade kasutamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja vihmavee.

www.bauhof.ee/juuretoke-1-75x1-75m.html

Veel mõningaid  tooteid-must kile, teopeletuskangas, tekstiilmultš, pakasekaitsekangas, tüvekaitse, linnuvõrk, biolagundav kattekile, jänesekaitse jne.

Väetisi kui ka teisi nimetatuid tooteid võib osta nii tootjatelt, maaletoojatelt, kui ka kaubandusvõrgust. Tuntumad kaubamärgid on Viking Brand, Superba, Biolan, Kekkilä, Biopon, Yara, Substral, Vito, Osmocote, Compo, Gabija, Arvi väetised (Leedu) Kemira jne.

Kokkuvõttes võib öelda, et kasutusel on lai valik erinevaid tooteid, mis on ette nähtud erinevate funktsioonide täitmiseks. Valiku tegemisel tuleks eelnevalt uurida mis on juba olemas, mida vaja teha eesmärkide saavutamiseks ja kui palju soovitakse sellesse panustada. Kaaluma peaks läbi kõik plussid ja miinused ning seejärel langetama otsuse.

Koostamisel kasutatud allikmaterjal:

1.Mölder, A. Haljasalade kasvupinnased ja multšid. Kirjastus Studium. Tartu 2012, 84-91 lk

2.Uurman, K. Albert, T. Talviste, K. Kodune mahepõllundus. Kirjastus Pegasus 2014, 38

3.http://lilliagro.ee/

4.http://www.itamerihaaste.net/files/435/Eneli_Kager.pdf

5.Kärblane, H. Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. EV Põllumajandusministeerium.  Tln 1996, peatükk 4

6.Õun, E. Aiakultuuride väetamine ja muud hüva nõu koduaiapidajale. Tln Valgus 1983

7.Alber, T. Õppematerjal

8.Uurman, K. Õppematerjal

9.http://www.biolan.fi/estonia/default.asp

10.www.balticagro.ee/index.dsp?area=73

11.http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/vaetised/page/3

12.www.mnt.ee

13.http://juhanipuukool.ee/?et/aiakaup/aiakangad_ja_kiled.html

14.http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/filterkangas

15.http://www.hansashop.eu/et/kodumaailm/aiamaailm/kattekangad.html