Uurimus multšide, väetiste, geosünteetide, kattekangaste, nende omaduste ja kasutamise kohta.
Multšid
Multš on taimede kasvupinnasele või
–substraadile peale laotatud kattematerjali kiht ( 2-7cm), mille ülesanne on : dekoratiivsus,.
niiskuse säilitamine mullas, lagunedes toimida kui pinnaseparandaja, vähendada
umbrohtumist , kindlustada juurestiku külmakaitse talvel ja vähendada
niitmisvajadust. Multše klassifitseeritakse
materjali järgi: orgaanilised, mineraalsed, sünteetilised ja kombineeritud.
1.Orgaanilised
multšid:
peenestatud
männikoor - enim kasutatav ja oma keemilistelt
omadustelt sobivaim, täidab nii ökoloogilised kui ka dekoratiivsed eemärgid,
võib olla lisatud orgaanilisi väetisi. Hoiab mullaniiskust, vähendab
umbrohtumist, kaitseb tallatavaid pindasid ja on elastne. Komposteeritud koort kasutatakse
puude ja põõsaste all. Erineva fraktsiooniga, umbrohu arengu häirimiseks vaja
suvel 1-2 korda rehaga liigutada. Oma
aias olen kasutanud peene fraktsiooniga männikoort roosi- ja kadakate peenra
rajamisel. Tulemusega olen rahul, sest peenrad on dekoratiivsed kuigi
töömahukad. Töömahtu keegi ei näe aga peenraid näevad paljud.
![]() |
www.balticmuch.ee |
![]() |
http://www.kekkila.ee/products |
puiduhake,
sh toonitud hake - võimalusterohke aiakujunduse
seisukohalt, võimaldab luua huvitavaid pindasid ja mustreid. Võimalus käidelda
hooldustööde käigus kasutuskohtadel, seega jääb ära utiliseerimine. Okstest
toodetud multš mõjub looduslähedaselt. Kasutatakse dekoratiiveesmärkidel,
teeradade katmiseks parkmetsades ja mänguväljakutel. Lisada lämmastikku. Ise
olen puiduhaket kasutanud sireli heki
juures.
![]() |
http://puiduhake.com/pildid-ja-videod/hakkepuidu-galerii/ |
lehemuld
ja lehed - kasutada külviridadel, peenardel
taimede vahel. Parandab mulla struktuuri ja veega varustatust. Mulla tihedus väheneb
ja taime juured saavad pinnases paremini edasi tungida. Soodustab
mikroorganismide tegevust. Puhas lehekompost on happeline ja see sobib
rododendronitele, kanarbikele, mustikatele. Et vabaneda sügisel lehtedest
komposti puulehti kilekotis: Ise peenestasin lehed muruniidukiga peeneks ja
laotasin saadud lehepuru hekitaimedele.
![]() |
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/hea-idee-komposti-puulehti-kilekotis?id=33265377 |
kõdusõnnik
– rohket pealtväetamist vajavatele taimedele, kasutada aktiivsel kasvuperioodil
enamasti kevadel. Toimib lämmastikurikka pealtväetisena. Parandab mulla
struktuuri, veevarustust ja õhustatavust. Rikastab mikroorganismidega. Kõdusõnnikut
olen ostnud big-bag kottides hobusekasvatajalt ja toonud tuttava taluniku käest.
Kõdusõnniku ostmine on end ära tasunud.
kompostide
sõelumisjäägid, kompost – kasutada
tarbetaimedele ja istutusaladele. Lisab mulda toitaineid, parandab struktuuri
ja veevarustust. Komposti toodavad aiapidajad ise kohapeal
turvas
ja turbagraanulid-sobivad hapulembeste taimede
istutusaladele, granuleerimata turba kasutamisel on probleemiks, et ta on kerge
ja tuul kannab selle laiali. Soovitav segada mullaga. Parandab mulla liiv- ja
savimulla õhu- ja veerežiimi. Mineraliseerub ja vajub kokku. Vajadusel lisada
lubiväetist ja kompleksväetist Kasvuturvas on saadaval nii lahtiselt kui ka
pakendatult. Väga levinud on plokkturvas peenarde ääriste tegemisel.
Freesturvas omab taimede juurestiku arenguks vajalikku poorsust.
põhk-sobib
suurelehelistele taimedele, mis vajavad vähe lämmastikku. Enne kasutamist
tükeldada või komposteerida. Parandab mulla õhustatust ja suurendab
huumusesisaldust. Kevadel soovitav eemale tõmmata, et maa soojeneks kiiremini.
Kõduneb kiiresti. Võib meelitada hiiri. Välimuselt ei ole eriti ilus.
ökopellet
–kasutatakse pinna kaitseks, umbrohu ja sambla tõrjeks. Haljastuses erinevate
taimede, puude ja põõsaste ümbruse
kaitseks, hoiab eemale teod ja nälkjad on lõhnatu. Sobib lillepottide ja
amplite pindade kaitseks. (Toominga Talu toode. http://lilliagro.ee/ )
![]() |
Phttp://lilliagro.ee/?c=kasutamine1&l=et |
niidetud
hein, muruniide-sobib hästi köögiviljade vahele,
ilupeenral pole ta ilus
pilliroog-
on dekoratiivne ja loodussõbralik. Sobib väga hästi ka maasikataimedele, sest
kaitseb marju vihma korral poriseks saamast, tõstab mulla huumustaset
paber-kasutatakse
peenestatud ajalehti või lainepappi, laguneb vee ja päikese mõjul ühe suve
jooksul. Takistab umbrohtude arendust, tigude ja nälkjate tegevust, hoiab
niiskust
kakaovello
- kakaotootmise ülejääk, laguneb kiiresti, peletab kahjurid
on šokolaadiaroomiga, hea struktuuriga 50l saab katta 1,5 m²
Orgaanilistest multšidest nimetaks veel kookosmatid, seenekasvatuse
jääksubstraat, kakaoubade koored . Orgaanilised multšid lagunevad, peenravaiba kasutamine ei ole soovitatav.
2.Mineraalsed
multšid:
graniitkillustik, kergkruus e
keramsiit, dekoratiivkivid, klaasgraanulid, kruus, liiv, merekarbid, tellisepuru
ja dekoratiivkivid
On mitte lagunevad. Sobivad suuremate
pindade kujundamiseks, kasutades erineva fraktsiooni ja värvusega multše on
võimalik kujundada erinevaid mustreid ja ornamente. Mineraalsete multšide alla
tuleb laotada peenravaip vältimaks pinnasekihtide segunemist. Kasutada
jalgradadel, puude põõsaste rohttaimede all. Kiviktaimlas, kõrreliste
istutusalal, barokkstiilis aedades. Mineraalsed multšid vähendavad umbrohtumist
on drenaažiks.
![]() |
http://koduaed.balticagro.ee/et/7-dekoratiivkivid |
3.Kombineeritud
multšid - geotekstiilid või matid koos
mineraalsete materjalidega, geotekstiilid või matid koos orgaaniliste
materjalidega
Kindla iseloomuga objektid vajavad
kindlate omadustega multše.
Klassifitseerimine kasutusotstarbe järgi:
dekoratiivmultšid – läbimõõt 0-40mm,
kasutatakse suvikute, püsikute ja puittaimede istutusaladel. Nõudlikel
objektidel dekoratiivkatendiks, alternatiivkatendiks mänguväljakutel platsidel
jm.
istutusala- ja pargimultšid-läbimõõt
0-250mm, kasutatakse õuealadel, parkides, puittaimede istutusaladel, alternatiivkatendiks
mänguväljakutel jm
maastiku –ja rajatistemultšid -
läbimõõt 0-400mm, kasutatakse müraekraanidel, teenõlvadel, üle 5000 ruutmeetri
pindalaga platsidel, jalutusteedel, terviseradadel jm
tarbeaiamultšid ja eriotstarbelised
multšid - turvakatted, mängualad, parkmetsad, rajad jm
Multšitavalt pinnalt eemalda umbrohud
ja vali laotamiseks aeg, mil pinnas on piisavalt niiske. Multšitud pinnad vajavad
hoolikat väetamist. Väetis multšimassis parandab eelkõige seemnetekkeliste
umbrohtude toitumist, seega tuleb väetis kobestada multši all olevasse kasvupinnasesse.
+ multšitud istutusalad on nägusad,
pind näeb välja korrektne viimistletud ja puhas
+ orgaanilised multšid tõstavad lagunedes
kasvupinnase bioloogilist aktiivsus
+ mullaorganismid ja vihmaussid
lagundavad multši altpoolt ja nii tekib juurde huumust
+ multšide kasutamine mänguväljakute
ning teeradade pinnakattena kaitseb pindasid ning neil käimine on mugav ja
ohutu
+ multšitud pinda pole vaja niita ja
tema kastmisvajadus on väiksem
-multši
lagundamisel neelavad mikroorganismid lämmastikku. Lämmastikupuudus põhjustab
taimedel puudusnähtusid
-multš
on mehhaaniliseks takistuseks väetiste sattumisel juurtepiirkonda.
-multšiga
kaetud maa sulab kevadel hiljem, püsides kaua jahedana mistõttu taimede
vegetatsiooniperiood algab hiljem
-paksem
multšikiht võib põhjustada okaspuude päiksepõletust. Multši all on maapind
külmunud ning taimed ei saa täiendada veevarusid, maapealsete osade kaudu toimub
aga aurumine. Tulemusena taim kuivab.
-orgaaniliste
süsinikurikaste (männikoor, hake, põhuhekslid) multšide lagundamisel tarbivad
mikroorganismid suure osa taimedele vajalikust lämmastikust
-puutüve
läheduses võib multš matta juurekaela põhjustades kasvuhäireid, tüve haudumist,
koorepõletikke ja tüvemädanikke
-multšide
pealt on raske koristada lehe- ja okkaprahti
-multš
vajab pidevat hooldamist, regulaarset õhustamist, kobestamist, tasandamist,
rohimist ja vajadusel täiendamist
Multši
mahapanekul tuleb läbi kaaluda nii plussid kui ka miinused seejärel langetada
otsus. Kui lähtuda mahepõllunduse tõdedest siis must mullapind pole soosingus,
sest sealt lendub toiteaineid ja väheneb mullaorganismide arvukus. Kui multši
ei kasuta on soovitus taimed istutada nii, et mullapind oleks kaetud. Mina ise,
kui väikeaiapidaja kasutan männikooremultši , kõdusõnnikut ja merekivikesi
(kiviktaimlas). Peenrakanga eemaldasin kuna see takistas taimede hooldustööde
tegemist , ostus tülikaks ja koledaks, sest servad hakkasid narmendama .Töö
kirjutamise käigus avastasin huvitava toote nagu ökopellet (Toominga talu
toode), arvan et kevadel proovin seda toodet soetada. Samas leian, et suurte
pindade juures on multšidel oluline koht. Oluline on hoiduda juhuslike
materjalide kasutamisest (tavaliselt on see tingitud piiratud eelarvest)
Väetised
Väetiseks nimetatakse aineid, mis parandavad
taimede toitumistingimusi ja suurendavad selle kaudu taimekasvatustoodangut. Väetamise eemärk on toota sobiv
pinnasemass, mida konkreetse haljastusobjekti rajamiseks vajatakse. Hea
tulemuse saamiseks on vaja teada kasvupinnase toorainete pH ja toiteelementide
sisaldust (eelnev laboratoorne analüüs), nii on lihtsam valida väetiste
valikust sobiv toode. Väetiste valik turul on laialdane ja pidevas muutumises. On vaja tunda väetiste erinevaid gruppe mõju
kiiruse ja toimeaja kestuse järgi. Oluline on arvestada taimetoiteainete
vahelisi seoseid ja mullareaktsiooni mõju taimetoitainete omastamisel.
Oluline:
- Toiteelemendi doseerimisel tuleks silmas pidada miinimumfaktori seadust- taimede kasvu ja arengut limiteerib miinimumis olev toiteelement või kasvutegur (niiskus, temperatuur vms)
- Mulda viiakse toiteelemendid, mis taimed kasvamise käigus välja viivad. Kõige rohkem kulub lämmastiku-N.
- Taim omastab toiteelemendid vaid nõrga mineraalse lahusena.
- Taimel pole vahet kas tegu on loodusliku või keemiliselt toodetud väetisega.
- Väetist ei laotata külmunud pinnasele või lumele.
- Lahused toimivad kõige kiiremini, kui nendega pritsitakse taime, seejärel lahustega kastmine.
- Kõige aeglasemalt toimivad tahked väetised.
Taimetoiteelement on keemiline element,
mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks. Ühtegi toiteelementi teisega
asendada ei ole võimalik talle omase funktsiooni tõttu.
Taimetoiteelemendid :
makroelemendid-
süsinik C, hapnik O, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, kaalium K, kaltsium Ca,
magneesium Mg, ja väävel S.
poolmikroelemendid-Fe,
Mn, (Si, Al)
mikroelemendid-
B, Cu, Mo, Zn, Co (Na,Cl)
ultraelemendid-
Sr, Cd, Cs, Rb
Väetamise seisukohalt on N, P, K
esmajärgulised ja Ca, Mg, S teisejärgulised makroelemendid. Süsinikku saavad
taimed süsihappegaasina lehtede kaudu õhust, teised toiteelemendid võtavad
taimed juurte kaudu koos veega-lahustunud olekus mullast.
Väetised jaotatakse:
koostise
alusel: a) orgaanilisteks ja b) mineraalseteks
toime
alusel: a) otsesed väetised on taimedele
otseseks toiteelemendi allikaks ja b) kaudsed väetised, mõjutavad
toitumistingimusi mullaomaduste parandamise kaudu
toime
kiiruse alusel: a) kiirelt toimivad, toimivad
kohe pärast kasutamist ja b) aeglaselt toimivad, avaldavad mõju teatud aja
möödudes
taimetoiteelemendi
sisalduse alusel: a) ühekülgsed väetised,
sisaldavad vaid ühte toiteelementi, b) mitmekülgsed, sisaldavad vähemalt kahte
põhitoiteelementi ja c) täisväetised, sisaldavad kolme põhitoitelementi ja/või
makroelementi
kuju
ja konsistentsi alusel: a) vedelad ja b)
tahked-kristallilised, pulbrilised, granuleeritud, väetisepulgad,
väetisetabletid.
1.Orgaanilised
väetised
Orgaanilised väetised-sõnnik, virts,
väetusturvas, kompost, haljasväetised, põllumajanduse tootmissaaduste
jääkproduktid, adru, reovee setted, bio- ja maheväetised, taimeleotised
Orgaanilised väetised on taimse või
loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse
avaldades olulist mõju mullaomadustele. OV kasutamine aitab säilitada ja
parandada mulla struktuuri, paranevad füüsikalised ja füüsikalis-keemilised
omadused ning vee- ja õhurežiim.
Sõnnik-koduloomade
ja lindude vedelad ja tahked väljaheited või nende segu koos allapanuga . Küntakse
maa sisse sügisel, laguneb kuu või kauem, sel ajal ei istutata ega külvata
mulda midagi. Värske sõnnik sisaldab umbrohuseemneid, esmase lagunemise käigus
võib tekkida taimedele mürgiseid aineid, mis pärssivad taime arengut ja kasvu.
Sõnnik peab olema vähemalt pool aastat enne kasutamist käärinud, mida rohkem on
käärinud seda parem. Sõnnikust võib teha leotist, millega kastetakse taimi
kasvuajal. Toiteainerikkamad on hobusesõnnik ja kanakaka. Ettevaatlik peab
olema kanakaka graanulitega, liialdamisel võib põletada taime. Iga taime
kasvatamisel on sobilik väetisekogus erinev. Loob soodsa mikrofloora ja hoiab
ära puudushaiguste esinemise.
Virts-loomade
väljaheite vedel osa, väärtuslik lämmastiku ja kaaliuimi sisaldav väetis. Sobib
kõikide kultuuride väetiseks , mõju kõige tõhusam paikväetamisel, rohumaade
väetamisel lahjendada veega 1:2.Kodulinnusõnnikut võib kasutada nii põhi- kui
ka pealtväetisena. Lahjendamata virtsale on soovitatav ühe ämbri kohta lisada
200g superfosfaati, vähendab lämmastiku lendumist ja suurendab fosforisisaldust
Kasvuturbana
kasutatakse rabafreesturvast. Valmistatakse kasvusubstraate . Haljastusalasid
rajatakse ja pinnast rikastatakse madalsoo freesturbaga. Haljastusturba baasil
valmistatakse turvasmuruvaipu so orgaaniline väetis koos taimkattega (kiire
haljastuse korral) Väetusturvas peab vastama järgmistele näitajatele:
lagunemisaste mitte alla 20%, tuhasus mitte üle 20%, veesisaldus mitte üle 60%,
turba ja puidujäätmete mõõtmed mitte üle 60mm ja puiduosakeste sisaldus mitte
üle 10%. Turba happesust kasutatakse turba iseloomustamiseks ja lubjatarbe
arvutamiseks
![]() |
http://www.bauhof.ee/kasvuturvas-biolan-250l.html |
Kompostid.
Kompostimine on tegevus mille käigus muudetakse orgaanilise aine orgaaniliseks
väetiseks.. Igas majapidamises, kus tegeldakse aiandusega on otstarbekas
valmistada turba-majapidamisjäätmete segakomposti. turba-sõnnikukomposti,
turba-fekaalikomposti, turba vedelkomposti. Komposti neutraliseeritakse tolmpõlevkivituhaga nii, et pH on 6-7vahel, veesisaldus ei tohi
olla üle 70 %, tuhasus kuni 30% ja laagerdumise aeg vähemalt 6 kuud. Võib kasutada nii kevadel, suvel kui
ka sügisel. Komposti võib panna taimede vahele, segada mulla sisse või teha
sellest leotisi. Soovitatav on kaevata mulla sisse, nii saavad taime juured
toiteaineid kiiremini kätte. Viljapuude ja marjapõõsaste istutamisel võib hästi
lagunenud komposti panna istutusaugu põhja.
Põhk-
viiakse mulda lagunemata, lagunemisprotsessid toimuvad mullas. Kui põhk viia
mulda sügisel siis mullalämmastiku kasutamine mullas ei ole kahjulik. Põhu
lagundamise kiirendamiseks tuleb mulda viia lämmastikku. Kõige parem on põhule
lisada karbamiidi või mõnda
ammooniumühendit. Mida raskem on mulla
lõimis, seda aeglasemalt laguneb põhk (agrotehniline võte: põhk+ valge mesikas)
Sapropeel e järvemuda on järve põhja ladestunud loom- ja
taimorganismide jäänustest bakterite kaasabil anaeroobsetes tingimustes moodustunud
kolloidne aine, mis sisaldab kõiki biogeenseid elemente ning mitmesuguseid
orgaanilisi aineid. Efektiivsus 2-3 korda sõnniku omast väiksem. Väärtuslik orgaaniline väetis saab
sapropeelist siis, kui seda segada võrdsetes osades rabaturbaga ja lasta paar
kuud seista.
Mereadru- pikaldase
lagunemisega, kasuta pigem komposteeritult. Selles on toitaineid vähem kui
hobuse ja kanakakas. Adru korjatakse rannast, ent kauplustes on müügil ka
vetikaekstrakte.
![]() | |
http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=118 |
Taimeleotised
ja vetikaekstraktid-kasutada taime kasvu
ajal. Näiteks kõrvenõgeseleotis on hea lämmastikuväetis. Tee lahus, lase
seista, lahjenda tõmmist enne kasutamist ja kasta sellega taimi (kord nädalas
on piisav). Lahusega kastes jõuavad toitained kohe mulda juurteni.
Haljasväetis-
on põllukultuuride haljasmass
(liblikõielised ja kõrrelised heintaimed), mis mullaviljakuse tõstmiseks
kas kasvukohal või teiselt põllult tooduna mulda küntakse. Lämmastikku seotakse
liblikõieliste haljasväetiskultuuride mügarbakterite kaasabil atmosfäärist,
mineraalsed taimetoiteelemendid aga omastatakse sügavjuureliste haljasväetiskultuuride tugeva juurekava poolt
isegi mulla alumistest horisontidest kuhu mitmed kultuurid (teraviljad, kartul)
oma nõrga juurekavaga ei tungi ja transporditakse sealt künnikihti. Haljaväetistaimed
suurendavad ka mulla huumusesisaldust. Liblikõielise
haljasväetiskultuurid-valge mesikas, hulgalehine lupiin, kollane lupiin, punane
ristik, lutsern, mesikas. Mitteliblikõielised- talirukis, kaer, raps,
söödakapsas
Bioväetised-on
preparaadid mis sisaldavad kasvustimulaatoreid ja looduslikke baktereid ning
seovad õhulämmastikku. Enamasti on tegu mügarbakteritega, mis toimivad eriti
tõhusalt liblikõieliste taimede puhul. Neid pritsitakse mulda. Kasutatakse ka
bioväetistega töödeldud seemneid.
Maheväetised
- mineraalväetiste grupp, mida toodetakse looduslikest
ainetest. Kasutatakse kevadel, suvel ja sügisel vastavalt
lämmastikusisaldusele. Kevadel ja suvel sobivad suurema lämmastikusisaldusega
väetised, sügisel kasutatavates polegi lämmastikku või on seda väga vähe.
Kondijahu
ja toorkaseiin
on aeglaselt mõjuvad orgaanilised fosforväetised. Saab kasutada vees
lahustunult või kuivalt korraga kuni 50g
ruutmeetrile.
Orgaaniliste väetiste plussiks on olemasolevate
jääkide kasutamine ja miinuseks vähene ja kõikuv toiteelementide sisaldus ning suurte
territooriumite saaste.
2.Mineraalväetised
Mineraalväetisteks nimetatakse
mineraalses vormis olevaid ühendeid, mis sisaldavad ühte või mitut
taimetoiteelementi, mida kasutatakse taime saagi suurendamiseks või kvaliteedi
parandamiseks ja mille mõju avaldub taimede toitumise kaudu.
Mineraalväetised jaotatakse:
1. lihtväetised
-sisaldavad vaid üht taime põhitoiteelementi või makroelementi. Vastavalt
elemendi sisaldusele jaotatakse lihtväetised kas makro- või mikroväetiseks, nt
lämmastik-, fosfor-, kaalium-, boor-, vask-, jne
2.kompleksväetisted-
sisaldavad kahte või enamat taime põhitoiteelementi või mikroelementi. Kompleksväetised
jaotatakse omakorda kombineeritud väetis ja väetissegud. Kombineeritud väetise
graanulisse kuulub mitu toiteelementi, nt Cropcare NK. Kui kompleksväetis
sisaldab kõiki kolme põhitoiteelementi NPK
nimetatakse teda täisväetiseks. Väetissegud saadakse erinevaid toiteelemente
sisaldavate lihtväetiste kokkusegamise teel, nt Holding Invest väetisesegud.
Mullale avaldava mõju alusel jaotatakse väetised:
füsioloogiliselt happelised - ammoonium- ja kaaliumväetised, taim omastab
katioone, mulda jääb happejääk
füsioloogiliselt leeliselised
–naatriumsalpeeter, taim kasutab anioone, mulda jäävad katioonid (leelistavad)
füsioloogiliselt neutraalsed-
kaaliumsalpeeter, taim kasutab nii katioone kui ka anioone.
Lämmastikväetised-algallikaks
on õhulämmastik. Peamine kogus lämmastikku on mullas huumuse ja orgaaniliste
jäätmetena. Eesti mullad on üldiselt lämmastikuvaesed. Mõjuvad andmisaastal. LV
efektiivsus sõltub kultuuri bioloogilistest iseärasustest, ilmastikust,
temperatuurist, mullast agrotehnikast jne.
LVd suurendavad kultuuride saaki. Üleliigne lämmastikväetis põhjustab
taimede haiguskindluse vähenemist. LV ei tohi manustada taimedele liiga hilja-võivad
tekkida saagi valmimise ja säilimise häired.
Fosforväetised-
fosfori vähesuse või puudumise korral mullas on taime kasv ja areng häiritud.
Fosforväetise toormeks on maakoores esinevad fosfaattoormed. Looduslikud
fosfaadid on fosforiidid (Maardus) ja
moondekivimid. Vees lahustuvad fosforväetised on taimede poolt hästi
omastatavad. FV kasutamisel muutub taime mass saagi struktuur ja keemiline
koostis. Tõstab taimede haiguskindlust.
Kaaliumväetised-toodetakse
kaalitoormetest (settekivimid) peenestamise ja jahvatamise teel. On vees hästi
lahustuvad. KV on kõige efektiivsemad turvasmuldadel. Tõstab taimede
haiguskindlust.
Kompleksväetised
sisaldavad mitut taimetoiteelementi, NPK (15-5-13 ), kui mõni toiteelement
puudub märgitakse selle kohale null, n 18-22-0. KV kasutamisel suureneb
tootlikkus 24% ja kasutamisega seose olevad kulud vähenevad 25%. Toodetakse ka
vedelaid KV-i. Tähtsamad kompleksväetised: kaaliumnitraat, ammofoss,
diammofoss, kaaliummetafosfaat, ammooniummetafosfaat. Kompleksväetiste sortiment on suur ja nõudlust arvestavalt
muutuv.
![]() |
http://www.scandagra.ee/et/vaetised |
Väävelväetised-Eestis
väävelväetiste järele vajadust ei tunta. Küllaltki palju satub väävlit mulda
sademetega
Magneesiumväetised-Eestis
leidub rohkesti magneesiumvaeseid muldi (kergema lõimisega mullad), sellistel
muldadel tuleb kasutada MV. MV efektiivsus sõltub kaltsiumi ja magneesiumi
suhtest mullas.
Mikroväetised
on taimedele vajalikku mikroelementi sisaldav väetis. Lähtudes sellest millist
mikroelementi väetis sisaldab, jaotatakse nad tsik-, vask-, seleen jne
väetisteks. Kuigi taimed vajavad mikroelemente väikestes kogustes, on nad
taimede elutegevuseks asendamatud.
Osmocote-tüüpi
väetised
on väetised, mille mõju kestab 3-4 nädalast kuni 16-18 kuuni. Väetiste
graanulid pakitakse vedelikku poolläbilaskvatesse kestadesse. Toiteelementide
vabastamine mulla lahusesse toimub tänu osmoonile. Mõju algus ja kestus oleneb väetisekesta
koostisest ja paksusest, kui ka pinnase temperatuurist ning niiskusrežiimist.
Nende väetiste kasutusefektiivsus on kõrge, kuna ei toimu toiteelementide
väljauhtumist. Klassifitseeritakse koostise ja kesta katva materjali järgi .
Koostise järgi-NPK täisväetised ja mikroelementidega täisväetised, kesta katva
materjali järgi-orgaaniliste vaikudega granuleeritud väetised ning
anorgaaniliste polümeeridega granuleeritud väetised.
Praktikas kasutatakse lehtede
pritsimist toitelahusega, see annab kiire efekti. Leheväetamise puhul
kasutatakse lahjasid väetiselahuseid. Väetiste kasutamisel juhindu pakendil
olevast infost, samuti taime vajadustest
Eestis kehtivad väetiste käitlemisel ja
turustamisel omad nõuded (õigusaktid ja seadusandlused). Suurt tähelepanu
pööratakse väetise kvaliteedile. Kasuta väetist märgistusega „EÜ väetis“. Väetiseid tuleb hoida ja
kasutada tingimustes, mis tagavad ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele.
Geosünteedid ja varjutuskangad
Geosünteedid jagatakse: geotekstiilid,
geovõrgud, geomembraanid, geosünteetilised savivahekihid ja geokomposiidid
Erinevad
geotekstiilid on vastupidavad vett läbilaskvad kangad, mis
takistavad erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. Valmistatud
polüestrist, hea venimisomadusega. Valmistusmaterjali omadusi saab mõjutada
kasutades erinevaid lisandeid. On kootud ja mittekootud geotekstiilid (mittekootud
on üldjuhul paksemad). Kasutus: drenaaž, teede filterkihid, aluspõhja
tugevdamine, kuivatussüsteemid, õueala, muruplatsid, veesilmad jm. Geovõrgud on võrgutaolised ja nende
peamine ülesanne on teda ümbritseva pinnase või kivimaterjali armeerimine. Geomemebraanid on surve all pressitud
ühtlased polümeeri lehed. Geosünteetilised
savivahekihid sisaldavad looduslikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte
või enamat kihti geosünteeti ja neid kasutatakse vedelike ja gaaside liikumise
takistamiseks, nt keskkonnaobjektide ehitusel.
Enne geosünteetide paigaldamist
kontrollige paigalduskoha vastavust projektis toodud tingimustele.
Geosünteetide
funktsioonid-filtreerimine, separeerimine e eraldamine, pinnaste tugevdamine e
armeerimine, tasapinnaline vool e dreenimine mööda oma pinda
Filterkangas-valmistatud
polüpropüleenkiududest, kasutatakse nii haljastuses kui ka teede ehitusel
pinnase tugevdamiseks, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on
viltjas, vett läbilaskev, keemiliselt neutraalne ja vastupidav hapete ning aluste suhtes. Filterkanga abil on
mudased rannakaldad võimalik muuta liivarandadeks. Talvel aseta kangas jääle ja
kata liivaga. Kanga tiheda struktuuri tõttu muda sellest läbi ei pääse.
![]() |
Filterkangas. |
Peenravaip-koduaias
ja haljastuses kasutatav polüpropüleenist pinnakatte materjal (rohelised jooned
või ruudud 15x15) On vett ja õhku läbi laskev, tugev ja vastupidav tallamisele.
Kasutatakse istandustes, püsilillepeenras, puude põõsaste all umbrohu kasvu
takistamiseks, teede rajamisel pinnasekihtide eraldamiseks. Ilutaimede
istutamisel võib katta killustiku või mõne muu multšiga. Vähendab hoolduskulu.
Ultraviolettkiirguse suhtes vastupidav. Puuduseks on äärte hargnemine, takistab
gaaside liikumist
Maasikakile-
hoiab mullaniiskust, kiirendab kevadel taimede arengut, seega vili valmib
varem. Hoiab peenra umbrohuvaba ja marjad on koristuse ajal puhtad. Kile on
ultraviolettkiirukindel, paigaldada taimede istutamise ajal
Varjutus-
ja tuulekangas. Kasutatakse päikesepõletuse vältimiseks taimede puhul, kes on
tundlikud varakevadise päikese suhtes. Varjutuskangad on saadaval erineva
varjutustihedusega. Oluline on mitte mässida taim kanga sisse, vaid katta
ühtlaselt. Varjutuskanga eesmärk on lasta läbi küllaldaselt õhku ja hoida põõsa
ümbruse temperatuur madalana. Kasutatakse okaspuude istutusjärgseks
varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse kaitseks. Varjutamisel väheneb
vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini. Varjutuskangas on UV-kindel. Tugev
kootud materjal kannatab ka tugevaid tormituuli. Saadaval on nii kangas, kott
kui võrk. Looduslikest materjalides on kasutatud džuuti.
Katteloor-kaitseb
taimi öökülmade eest luues ideaalsed
tingimuste taimede kasvuks. Loori all on ühtlane temperatuur, sobiv
õhutsirkulatsioon, piisavalt valgust ja niiskust. On hea veeläbilaske võimega.
Tänu tugevatele ja ühtlaselt jaotatud kiududele on loori kasutusaeg pikk.
Juuretõkkekangas-tõkestab
puujuurte tungimist puu alla istutatud taimepuhmastesse, või lubab taimi
istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse-killustikku, liiva sisse, kivide
vahele. Abivahend turbaaedade kasutamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk
takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja
vihmavee.
![]() |
www.bauhof.ee/juuretoke-1-75x1-75m.html |
Väetisi kui ka teisi nimetatuid tooteid võib osta nii tootjatelt, maaletoojatelt, kui ka kaubandusvõrgust. Tuntumad kaubamärgid on Viking Brand, Superba, Biolan, Kekkilä, Biopon, Yara, Substral, Vito, Osmocote, Compo, Gabija, Arvi väetised (Leedu) Kemira jne.
Kokkuvõttes
võib öelda, et kasutusel on
lai valik erinevaid tooteid, mis on ette nähtud erinevate funktsioonide
täitmiseks. Valiku tegemisel tuleks eelnevalt uurida mis on juba olemas,
mida
vaja teha eesmärkide saavutamiseks ja kui palju soovitakse sellesse
panustada. Kaaluma peaks läbi kõik plussid ja miinused ning seejärel
langetama otsuse.
Koostamisel kasutatud allikmaterjal:
1.Mölder, A. Haljasalade kasvupinnased
ja multšid. Kirjastus Studium. Tartu 2012, 84-91 lk
2.Uurman, K. Albert, T. Talviste, K.
Kodune mahepõllundus. Kirjastus Pegasus 2014, 38
3.http://lilliagro.ee/
5.Kärblane, H. Taimede toitumise ja
väetamise käsiraamat. EV Põllumajandusministeerium. Tln 1996, peatükk 4
6.Õun, E. Aiakultuuride väetamine ja
muud hüva nõu koduaiapidajale. Tln Valgus 1983
7.Alber, T. Õppematerjal
8.Uurman, K. Õppematerjal
12.www.mnt.ee
15.http://www.hansashop.eu/et/kodumaailm/aiamaailm/kattekangad.html