1. Loetud töö teema: kiviktaimla
2. Töö autor: Hannele Raaper
3. Link loetud tööle: http://arborvitae19.blogspot.com/2015/05/kiviktaimla-rajamine-ja-hooldus.html?showComment=1432644999788#c638570061877429027
4.Töö sisu ehk see mida teada sain:
töö sissejuhatuseks oli kiviktaimla ajalugu, sellele järgnes peenra olemus ja rajamine. Sain teada, et mägitaimla on päiksepaistelise asukohaga, reljeefne, suurte kivide vahele rajatud alpitaimedaga rajatud ala. Rajamine:
1. asukoha valik - päikseline, võimalusel mäenõlvak, suurtest puudest eemal
2. umbrohu tõrje valitud alal - mürgi kasutamine, pinnase eemaldamine, pimendamine
3. vajadusel drenaaži tegemine
4. kivide valik - võimalikult suured, sammaldunud ja kindlasti ühte liiki (kas pae- või graniitkivi)
jälgi, et kivine element sobituks keskkonda harmooniliselt
5. peenra asukoha ja kuju mahamärkimine - voolikuga piirjooned, kastidega kõrguse määramine ehk nn maketi loomine.
6. taimmaterjali valik - paekivide vahele lubjalembesed, graniitkivide vahele hapulembesed madalad alpitaimed. Võimalusel vali taim, mis ei levi isekülvi või juurevõsundite abil. Vali erinevate õitsemisaegadega taimed.
7. kivide asetus - hea grupp on kolmekiviline, aseta rõhtsalt poolenisti mulda kaldega taha. Aseta kivid nii, et pääsed hiljem taimi hõlpsasti hooldama. Täida kivide vahed sobiliku mullaga.
8. taimmaterjali istutamine - suuremate gruppidena. Lopsakas leht+kõrreline=kontrast. Meeleolu loomiseks kasuta erineva kõrguse ja värvusega taimi. Selgroo loovad kääbusokaspuud ja põõsad
9. multšimine - kasuta samade kivide killustikku, millega peenra rajasid (pae- või graniit)
10. hooldamine - kastmine, kobestamine, taimede kärpimine, piiramine, äraõitsenud õite eemaldamine, vajadusel väetamine ja talveks katmine.
Tore, et autor on oma kokkuvõttes pajatanud ka isiklikust kogemusest. Siinkohal märgin ära, et ka mina olen rajanud oma aeda seitse aastat tagasi kiviktaimla. Minu rajamise suurimaks veaks on suurte kivide vale paigutus. Tänaseks kipuvad nad laiali vajuma, tuleb teha uuesti nüüd juba omades rohkem teadmisi sellest kasvualast. Jagan heameelga oma viimast kogemust. Karvane kadakkaer võttis võimust, pidin ta välja kaevama, istutades asmele uue kiviriku ja kaks suuremat mägisibulat. Lisan pildi oma väiksest kiviktaimlast.
1.Video. Turbapeenra olemus. (Aiasaade, 02.06.2012) Arnold Hannust
Arnold Hannust on Haide puukooli peremees, kes 1990. aastate algul Eestis esimesena endale koju turbaaia rajas. Kui nõuandeid jagab pikaajalise kogemusega aednik, tekib austus ja usaldus.
2.Video.Turbapeenra rajamine. 30.06.2009.a Hansaplant tootmisjuht Mihkel Saar
Aianduskeskus Hansaplant on asutatud 1997. aastal ja on suunatud istikute, toalillede, aia ja sistuskaupade jaemüügile ning istikute kasvatamisele. Ettevõttel on 2,5ha suurune tootmisala, vaieldamtu tipptegija Eestis. Tema kodulehelt leiab väärtuslikke nõuandeid oma ala proffidelt nagu on Mihkel Saar.
Seemnemaailm (Ageeta OÜ) on virtuaalpood, kust saab tellida lille- ja köögiviljaseemneid nii jae- kui hulgikogustena. Seemnemaailma kodulehelt võib leida taimeteatmiku, taimenimede registri, lugemissaali, pildigalerii ja aiarahva fotod. Lugu "Aed soos" on tõlgitud seemnemaailma poolt, kuid kahjuks viited autorile puuduvad, seega on autor tundmatu. Lugu kole pikk, taimenimesid palju, kohati tekkis tunne kas nad ikka on kõik turbaaias kasvavad taimed (eriti tekkis see tunne lehtpuude osas). Mõne taime kasvutingimusi uurisin ka teistelt infoallikatelt.
Marjasoo talu asub Rannu vallas, Tartumaal, kus kasvatatakse kultuurmustikaid ja jõhvikaid (13ha). Talu lisategevuseks on rododendronite sordipaljundus. Marjasoo peremees Toomas Jaadla jagab lahkesti turbaia plusse ja miinuseid. Arvamuste taga on kogemused, seega täiesti usaldusväärne info turbaia kohta.
Veebileht aiandus.ee on vist igale aiandushuvilisele tuttav, siit leiab nii teavet, nõuandeid kui ka huvitavaid linke erinevatele infoallikatele. Igati usaldusväärset infot jagab Calmia Istikuäri OÜ juhataja Jüri Annist oma artikklis "Turbataimla tegemine"
Kokkuvõtlik ülevaade turbapeenrast:
Olemuselt on turbaaed müstiline ja mõtlik erinevaid meeleolusid loov, maa peale rajatud ala, millel kasvavad hapulembest mulda armastavad taimed. Asukoht on poolvarjuline (ei talu lõunapäikest), soovitavalt sammaldunud mändide alune, loodusliku astangu servas või künka tipus. Turbaaia taimed on pikaealised taimed ja siin ei kasva peaaegu üldse umbrohtu.
Raja turbaaed maa peale, sest taime juured kardavad liigniiskust (lämbuvad hapnikupuudusest). Serva materjaliks kasuta turbapätse, puupakke, maakive. Servaks kasutatavad turbapätsid tuleks eelnevalt leotada vees, lõigata noaga sirged servad (või meelepärase kujuga) ja siis aseta nad üksteise kõrvale tekitades soovitud peenrakuju. Turbapätsidele saab sammal kasvama kiiremini, kui kasta turbapätse kisselliga. Kliistrile kleepuvad samblike eosed, pärast idanemist on tärklis samblale toiduks. Turbapeenra kiht võiks olla umbes 30cm paks, rododendronitel ja mustikatel umbes 50cm.
Kasvuala põhja laota peenravaip või kile (kilele tee augud vee äravooluks). Peenravaip või kile on vajalik pinnavee ärahoidmiseks. Turbaaia turvas peab olema puhas neutraliseerimata ja ilma väetisteta. Turba substraat peab olema kohev. Turba sisse sega kõdusõnnikut, liiva, eriväetist ja jämedat männikoort, siis ei vaju kiht vildiks. Multšiks võib kasutada peenefraktsiooniga männikoort. Taimede istutamisel jälgi taimevahesid.
Hooldamisel kasta vihmaveega. Turbaaia taimed on üllatavalt põudataluvad, turvas säilitab piisval hulgal niiskust. Näiteks kui rododendronid on janus on nende lehed rullis.
Siinkohal mõningad turbaaia taimi:
Rohttaimed
Eestikeelne
nimi
Ladinakeelne
nimi
Kõrgus
kuni…
õitsemise
aeg
sõnajalagtaimed
Dryopteris
1m
-
harilik ädalalill
Parnassia palustris
35cm
juuli-august
balti sõrmkäpp
Dactylorhiza baltica
70cm
juuni-juuli
harilik köoraamat
Gymnadenia conopsea
70cm
juuni-august
soo-kuuskjalg
Pedicularis palustris
50cm
mai-august
harilik mürkputk
Cicuta virosa
1,5m
juuni-august
ubaleht
Menyanthes trifoliata
35cm
mai-juuli
harilik soopihl
Comarum palustre
90cm
mai-august
soovõhk
Calla palustris
40cm
mai-juuni
lõhnav kannike
Viola odorata
0,25cm
juuli-september
kirjulehine kopsurohi
Pulmonaria saccharata
30cm
mai-juuni
harilik sinilill
Hepatica nobilis
25cm
aprill-mai
Puittaimed
Madalakasvulised põõsad
harilik pohl
Vaccinium vitis-idaea
40cm
mai-juuni
harilik mustikas
Vaccinium myrtillus
50cm
mai-juuni
jõhvikas
Oxycoccus
50cm
juuni
murakas
Rubus
25cm
mai-juuni
harilik sinikas
Vaccinium uliginosum
1m
mai-juuni
sookail
Ledum palustre
60cm
mai-juuni
kanarbik
Calluna vulgaris
60cm
juuli-september
eerika
Erica
1,5m
varakevadel
harilik kukemari
Empetrum nigemari
45cm
aprill-mai
lamav talihali
Gaultheria procumbens
40cm
mai-september
harilik küüvits
Andromeda polifolia
40cm
mai-juuni
hanevits
Chamaedaphne calyculata
80cm
aprill-mai
maasikapuu
Arbutus
rootsi kukits
Chamaepericlymenum suecicum
25cm
juuni-juuli
Põõsad
rododendron (~ˇ1300 liiki)
Rhododendron
3m
aprill-juuli
näsiniin
Daphne
1,5m
aprill-mai
mägi-võlupõõsas
Fothergilla major
1,5m
aprill-mai
magnoolia
Magnolia
4m
mai
harilik porss
Myrica gale
1,5m
aprill-mai
aedhortensia
Hydrangea paniculata
3m
juuli-september
valge kukits
Cornus alba
3m
mai ja september
villane paju
Salix lanata
1,2m
aprill-mai
ungari sirel
Syringa josikaea
4m
mai-juuni
tume aroonia
Aronia melanocarpa
1,5m
mai-juuni
Puud
Mänd
Pinus
40m
Tamm
Quercus
40m
mai-juuni
Kokkuvõttes võib öelda, et iga infoallikas oli omamoodi huvitav. Seemnemaailma artikkel oli küll tundmatu autori koostatud aga taimede mitmekesisus ja loetelu oli väga mitmekesine ja palju võimalusi pakkuv. Olen oma teadmiste pagasi suurendanud tänu infojagajatele, tänu avaldamise eest.
"Ahhaa" efekti justkui ei tekkinud aga huvitavaks fakstiks oli see, et kui turbapätse kasta kisselliga kiireneb sammalde kasv, tekitades looduslähedase keskkonna. Samblad on väga huvitavad taimed. Huvi turbaaia rajamise vastu on ka äratatud.
